Ragdoll kasside tõukirjeldus
Ragdollid on maailma üks suurimaid kassitõuge, mis on suhteliselt uus tõug. Tõug, mis pärineb Californiast, kuid esimesed sammud tõu aretamises on suhteliselt hägused. Mitted Seal Point Birma isane kass paaritati pikakarvalise valge kodukassiga, mille tulemusena saadi keskmise karvapikkusega kassipojad, keda loetakse esimesteks Ragdoll tõugu kassideks. Tõu nimeks pandi Ragdoll, sest nende kassidel oli komme longata inimeste käte vahele ning nad armastavad süles olemist. Ragdollid on USA-s ühed kõige armastatuimad kassid ning ühel hetkel hakati neid eksportima Euroopasse ja Austraaliasse.
Ragdollid on tugeva kehaehitusega, suure peaga, tugevate põskedega ning hästi välja arenenud koonuga. Kõrvad on keskmise suurusega ja ümarate tippudega. Silmad on suured ja ovaalsed. Ragdollidel on pikk, lihaseline keha, keskmise pikkusega jalad ning tugevad, ümarad käpad. Saba on pikk ja kohev.
Eluiga tervel Ragdollil on 15+ aastat. Ragdollide kasuka pikkuse ja värvi arenemine võtab aega, tavaliselt kulub selleks 2 – 3 aastat. Nad saavutavad oma täiskasvanud maksimaalse kehakaalu umbes 4-aastaselt. See teeb neist kõige aeglasemini areneva kassitõu. Emased kassid kaaluvad umbes 4 – 6 kilogrammi, isased võivad kaaluda rohkem kui 10 kilogrammi.
Ragdollide karv on keskmise pikkusega, lühem pea ümbruses ning pikim lakas. Pehme, siidine karvatekstuur muudab selle paremini hooldatavaks ning selle tõttu vajab kasukas vähem hoolt kui pikakarvalistel kassidel.
Ragdolli ajalugu
Ragdoll on nn hübriidtõug, see tähendab, et tõug ei arenenud välja juhuslikult looduses (nagu näiteks Scottish Fold või Sfinks), vaid aretati teadlikult inimese poolt mitmete aastate jooksul, kasutades selleks erinevaid kassitõuge. Paljud kasvatajad on kindlad, et Ragdolli aretusel kasutati Pärsia, Birma ja Burmee kassitõugusid, kuid täpne päritolu on siiski saladus. Esimestena kasutati tõu aretuses teadmata päritoluga kodustamata kasse ning on palju legende, mida on aja jooksul ilustatud, mis omakorda muudab keeruliseks faktide eraldamise tõest.
Üks element Ragdolli tõu ajaloost on kindel. Tõu aretusele pani aluse Ann Baker varastel 1960ndatel Californias. Kõik tänased Ragdollid on võimalik sugupuude kaudu siduda Ann Bakeri poolt aretatud esimese Ragdoll tõugu kassiga. Tema esimene aretusemane oli tavaline kodukass, kes oli valge ja pikakarvaline, tema nimi oli Josephine. Kõigi Ragdollide juured viivad mööda sugupuud Josephineni välja.
Kuna Josephine oli tundmatu päritoluga, lisab see tõu aretamisele veel salapära juurde. Liikvel on legend, et Josephine sai viga kokkupõrkes autoga ja pärast vigastustest taastumist tulid Josephine kassipoegadel esile tänapäeval tunnustatud Ragdolli tunnusjooned. Nendeks tunnusjoonteks loetakse suurt tugevat kehaehitust ning ülitundlikku ja mitteagressiivset käitumist. Selle tõestuseks väidetakse, et Josephine oli geneetiliselt muutunud pärast õnnestust. Ning lisaks olid väidetavalt Josephine kassipojad pärast seda vähetundlikud valule ning neil tekkis suur soov olla inimeste süles. Mõlemad omadused on tugevalt seotud Ragdolli tõuga, kuna Ragdollidele meeldib tõesti väga inimese süles olla, millest pärineb ka tõu nimetus.
Tegelikult võib seda süles oleku armastust seostada paljude erinevate tõugudega, kuid see tuleneb hoopis kassi õrnast ja usalduslikust olemusest, mitte geneetilistest teguritest.
Samuti on liikvel müüt, et Ragdollid on valu suhtes tundetud, mis aga ei vasta absoluutselt tõele. Näiteks kui astute Ragdolli sabale, siis kisab ta kindlasti sama kõvasti kui mõni teine kass.
Teaduslikust seisukohast on väga ebatõenäoline, et Josephine geneetika oleks muutunud õnnetuse tagajärjel. Hoopis usutavam on see, et Josphine sündis märkimisväärsete geenidega, mis koos õigete isaste kassidega paaritamisel andsid silmapaistvaid järglasi. Sõltumata sellest, kuidas see kõik tegelikult oli, tunnistas Ann Baker Josephine kassipoegade potentsiaali ja kavatses luua uue tõu, keda tuntakse tänapäeval Ragdollina.
Ragdollidel on väga palju sarnasusi Püha Birma tõuga, sest Ann Baker kasutas hilisemas aretustegevuses just Püha Birma kasse nimedega Daddy War Buck, Buckwheat, Fugianna ja Tiki. Oma huvide kaitseks tõuaretuses kasutas Ann Baker ebatavalisi samme tõukasside maailmas: ta tunnistas Ragdolli enda kaubamärgiks ja kogus nn litsentsitasu iga müüdud kassipoja eest kasvatajatelt, kes olid tema tõuaretuse programmiga liitunud.
​
Ragdolli iseloom
Ragdollid on ideaalsed maja- või korterikaaslased, sest nad on suursugused, vaiksed ja rahulikud. Nende leebe isiksus sarnaneb paljuski Pärisa kassile. Ragdollide keskmise pikkusega kasukas on siidine ning peaaegu aluskarvata, seega nende kasuks ei vaja igapäevast hooldust nagu Pärsia kassidel. Ragdollid sobivad üldjuhul väikese lastega perre ning kohanevad kergesti keskkonnamuutustega. Nad on vaiksed ja rahulikud, mõõdukalt mänguhuvilised ja aktiivsed ning eelistavad oma lemmikinimestega mängimist. Ragdollid kiinduvad väga oma inimestesse ja nendel tekib tihti just ühe pereliikmega eriti tugev side, keda silmist ei lasta.
Kuna Ragdollidel olid tõu aretuse algusaastatel mõned metsikumate kassidega seotud agressiivsed suundumused, siis aretuse käigus kaotati tõul võitlusinstinktid, seega tuleb neid hoida rangelt siseruumides. Lisaks on välistingimused neile sobimatud kasuka tõttu, kuna neil puudub sooja hoidev aluskarv.
Hoolimata õrnast ja leebest iseloomust, suudavad enamik Ragdolle ennast kaitsta, kui tunnetavad ohtu.
Kuigi Ragdollid oma vaikse ja suhteliselt passiivse olemusega sobivad väga hästi elama korterisse, on neil ikkagi vaja mängida ja end aktiivselt liigutada, et säilitada head tervist. Kuna tegemist on inimestele väga orienteeritud kassitõuga, siis tuleks omanikel enda kassiga päevas tegeleda võimalikult palju.
Niisiis, kui soovite endale kaaslaseks Ragdolli, veenduga, et Teil on piisavalt aega temaga igapäevaselt tegeleda ja mängida.
​
Tõutunnused
Kõik Ragdollid on pointed kassid tumedamate aladega kõrvadel, näos, jalgadel ja sabal.
​
Standardvärvid
Ragdollidel on neli traditsioonilist värvikombinatsiooni – seal point, blue point, chocolate point ja lilac point. Seal point värvikombinatsiooni puhul võib kasukavärvus varieeruda kollakaspruunist kreemja või pruunini. Kontrastsed pruunid alad on kõrvadel, näos, jalgadel ja sabal. Blue point kasuka värvus on kas elevandiluu värvi, sinakas-valge või hõbedane sinakas-hall. Chocolate point kasukavärvus on kas elevandiluu värvi või kreemjas, millele oleks nagu lisatud kerge piimašokolaadi varjund. Lilac point kasukavärvus on piimjas-lilla, millel on hallikas-lillad või roosakas-beežid kontrastsed alad näos, kõrvadel, jalgadel ja sabal.
​
Põhilised kasukamustrid
Lisaks neljale standardvärvile on Ragdollidel kolm põhilist ja levinumat kasuka mustrit – colourpoint, mitted ja bicolour.
Colourpoint mustri puhul puudub valge värvus, seevastu mitted ja bicolour mustritel on kontrastsed alad koos valgega. Mitted Ragdollidel on kontrastsemad alad näos, kõrvadel ja jalgadel koos valgete sokkidega esi- ja tagakäppadel. Bicolour mustri puhul on kontrastsed alad kõrvadel ja sabal ning neil on veel rohkem valget koos V-kujulise tumedama maskiga näos, lisaks on valget jalgadel, lakal ja kõhul.
​
Teised värvid ja mustrid
Lisaks standardsetele värvidele ja mustritele tunnustavad mitmed tõukasside ühendused ka teisigi värve ja mustreid. Näiteks tunnustab CFA van- ja lynx colourpoint mustrit ning cinnamon point värvi.